• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

Hättasattumist ei saa ennetada

Sellise väite esitamine nõuab pisukest põhjendust. Autojuhile võib tunduda, et ilmsete rikete kõrvaldamine tähendab kohalejõudmist. Ei ole midagi imelikku, kui narmendav generaatoririhm katkeb või niigi ausõnal püsiv kõrgepingejuhe murdub. Õigeks peetakse seisukohta, et heas korras auto ei lähe rikki. Siin peitub aga oluline arutlusviga. Nimetatud seisukoht eeldab, et kogu informatsioon sõiduki seisukorra kohta on juhile kättesaadav. See pole aga kunagi tõsi. Ja isegi kui juht tõesti on vaadanud üle kõik juhtmekontaktid ja sajad muud detailid jääb ikkagi üles ilma ja kaasteeliste määramatus. Ennustada metslooma teelejooksu on aga üldse võimatu. Suure mõjuga harvaesinevad sündmused on autojuhi paratamatud kaaslased.

Sissejuhatus

• Kõik autoga hädaolukorras toimetulekut käsitlevad postituste viited on koondatud ka vastavale lehele.
• Rubriiki ehk postituste ühisnimetajale viib see viide.

Automobiil on Eesti individualistliku mõtteviisi sümbol. Võimalus sõita kuhu ja millal soovid on autoomanikeks teinud isegi need, kes rangel uurimisel autot väga ei vajagi. Eesti on autostunud maa. 1921 a sai vaid iga 10 000 inimene lubada endale autot. Aastal 2018 on auto igal teisel inimesel. Mõistagi võib diskuteerida, kas kõik nimetatud autod tõesti igapäevaselt sõidavad. Autode arvu mitmekordne kasv on aga vaieldamatu fakt.

Auto on tehniline seadeldis, mis läheb lõpuks rikki. On see rike suur ja kulukas (näit purunenud käigukast) või väike ja odav (näiteks läbipõlenud lamp) pole tähtis. Osavaimgi mehaanik ei oska ennustada, mis autol järgmiseks puruneb. Seepärast on nutikas ennast pisut kindlustada ja mõelda neile halbadele hetkedele, kui autoga enam edasi sõita ei saa.