Autor: Märt

Erakorralise meditsiini osakonna standardid

Kõik materjalid on vabaks kasutamiseks, kuid palun viita allikale.

0_tiitellehtLaadi alla
00_sissejuhatusLaadi alla
1_lähenemisteedLaadi alla
2_teavitamineLaadi alla
3_sisenemine_emosseLaadi alla
4_registreerimine_emosseLaadi alla
5_ootamineLaadi alla
6_dekontamineerimineLaadi alla
7_triaažLaadi alla
8_turvalisusLaadi alla
8_turvalisus [TÄIENDATUD!!!]Laadi alla
9_reanimatsioonLaadi alla
10_isolatsioonLaadi alla
11_psühhiaatria_ja_käitumiskontrollLaadi alla
12_jälgimissaalLaadi alla
13_rohelise_patsiendi_käsitlus_läbivaatusruumLaadi alla
14_silm_knk_käsitlusLaadi alla
15_kipslahas_ja_protseduuridLaadi alla
16_diskussioon_vestlus_konsiiliumLaadi alla
17_tööjaam_töökeskusLaadi alla
18_koridoridLaadi alla
19_must_ruum_jäätmemajandusLaadi alla
20_laduLaadi alla
21_ravimite_laduLaadi alla
22_hädaolukorraladuLaadi alla
23_adminkabinetLaadi alla
24_õppeklass_koosolekLaadi alla
25_puhkeruumidLaadi alla
26_pindaladLaadi alla
27_sün_güneLaadi alla
28_kbrtLaadi alla
29_emo_ravimid_standardLaadi alla
30_emo_varustus_aparatuurLaadi alla
31_taristu_tarvikute_kontrollLaadi alla

VAZ 2121 NIVA ei lähe soojalt käima

Sõiduki kirjeldus

VAZ 2121 NIVA. Toodetud 1988. Läbisõit 109427km. 54kW (ehk 1600cm3) mootor.

Vea kirjeldus

  • Külma või poolsooja mootoriga (kuni 50°C) käivitub probleemideta.
  • Töötemperatuurini soojenenud mootor starterist käima ei lähe. Seejuures läheb käima vedades.
  • Selleks, et mootor käima saada, peab ootama selle jahtumist.
  • Tühikäik on ebaühtlane igal mootori temperatuuril ehkki külma mootori puhul on kõikumist vähem.
  • Töösoe mootor sureb tühikäigul välja.
  • Maanteekiirust ei õnnestu saavutada või kui õnnestub, siis nn katkub, episooditi kaob mootorist jõud, järsku kaob üks või teine silinder tagant ära. Samas pöördeid langetades mootori töö enam- vähem taastub.
  • Tahhomeetril torkab silma mootori pöörete suur kõikumine, kui gaasi anda ja pedaal lahti lasta. Ehk mootori pöörete langemine tühikäigule on suure kõikumisega.

Eelkõige on siin võtmeprobleemiks ja võtmeinfoks just töösooja mootori mittekäivitumine.

Lahendus ja vea kõrvaldamine

Sellise vea kõige tüüpilisem põhjus on süütejagajas. Enne aga tuleb läbi käia nn välistamise teekond ja likvideerida ilmsed probleemid. Järjekord oleks selline.

  1. Kontrolli üle, et kütusevool mootorisse on piisav.
    1. Vaheta ära kütusefilter. Originaalis on NIVAl kütusefilter imitoru otsas, mis asub kütusepaagis. Kui oled ise filtri lisanud, siis vaheta see välja.
    2. Ühenda lahti kütusevoolik peale kütusepumpa ja aja mootorit süütevõtmest paar tiiru ringi. Voolikust peab paiskuma kütus korraliku joana.
    3. Kui on korras, siis ühenda voolik tagasi ja kontrolli, et kõikide kütusevoolikuosade voolikuklambrid on korralikult kinni.
  2. Puhasta akuklemmid ja vaata, et ühendus oleks hea.
  3. Puhasta autokere ja akujuhtme vaheline kontakt.
  4. Puhasta autokere ja mootori vahel oleva massijuhtme kontaktid.
  5. Puhasta süütepooli kontaktid.
  6. Ära unusta süütepooli kerekontakte. Ka seal ei tohi olla korrosiooni.
  7. Kontrolli pingeregulaatori kontakte. Kui korrosioon on tugev, siis vaheta pingeregulaator. Võib ka puhastamisega piirduda, aga tugev korrosioon on reeglina tunginud ka pingeregulaatorisse.
  8. Kui viitsid natuke lisatööd teha, siis kontrolli seal samas kõrval oleva laadimistöö kontrolllambi relee juhtmestikku. Puhasta, kui on vaja. Seda ei ole otseselt praeguse vea likvideerimiseks vaja, aga see on sealsamas kõrval.
  9. Kontrolli, et säde on olemas. NB! Sädeme olemasolu isegi töösooja mootoriga ei näita, et jagaja on terve. Tavalaiselt on sellise vea puhul säde olemas külmalt ja soojalt.
  10. Nüüd pane auto käima ja lase soojaks käia. Kontrolli, kas viga on alles. Kui viga on kadunud, siis pääsesid kergelt :)

Jagajaga seotud otseseste ja kaudsete vigade likvideerimine

Mootori töö on ebaühtlane ja tühikäigul sureb mootor välja

Tõenäoliseks veaks on liigvarane süüde või liiga suur kontaktivahe.

Mootori töö on ebaühtlane kõrgetel pööretel

Tõenäolisteks vigadeks on:

  • lõdvad tsentrifugaalregulaatori vedrud süütejagajas;
  • kahjustatud kõrgepingejuhtmed või kõrgepingejuhtmete oksüdeerumine;
  • läbikulunud küünlad või katkised küünlad või õli lekkimine küünaldele mootori silindris;
  • rootori kontak läbipõlenud;
  • süütejagaja kaas on katki (mõrad, korrosioon, plastik purunenud jne);

Mootoril pole jõudu

Tõenäolisteks vigadeks on:

  • lõdvad tsentrifugaalregulaatori vedrud või kaalude kinnikiilumine;
  • süüte ajastus on liigvarane või liiga hiline.

Lahendus

  1. Vaheta välja kõik vanad ja kulunud kõrgepingejuhtmed.
  2. Vaheta välja kõik süüteküünlad.
  3. Pane auto käima, lase mootor soojaks käia ja kontrolli, kas viga kadus.
  4. Suure tõenäosusega viga ei kadunud ja tuleb edasi liikuda.

Edasine lahendus sõltub viitsimisest ja rahalistest võimalustest

Edasi on vaja testida süütejagajat. Süütejagaja kontrollimiseks vajalikku stendi pole enamasti kellegil kodus olemas. Ilma selleta aga normaalset kontrolli teha pole võimalik. Sellest lähtuvalt ei ole koduste vahenditega sageli võimalik ka õigele veale jälile saada. Stend näeb välja selline

See ei tähenda, et koduste vahenditega pole üldse võimalik viga leida. Aga see on kindlasti ajamahukas. Koduste vahendite puhul tuleb lihtsalt erinevad lahendused läbi proovida. Eriti probleemne on nn üldine kulumine. St midagi väga selget ei ole süütejagajal viga, aga mootor korralikult ei tööta. Esiteks on kasulik vaadata süütejagaja töötamise põhimõtet.

https://www.youtube.com/watch?v=FQcX-NvySPk

Kokkuvõttes on parimaks valikuks osta täiesti uus süütejagaja ning vana välja vahetada. Seda eriti siis, kui jagaja on juba kümneid aastaid vana. Vana jagaja võib alles hoida, et vajadusel remontida ja orginaalvaruosana müüa.

Töösooja mootori mittekäivitumise põhjuseks on sageli läbikulunud tsentrifugaalvedrud. Töötades väsivad need vedrud lihtsalt ära. Remontida neid ei saa. Tuleb asendada.

Ellujäämine auto meelevallas

Tule süütamine ja süütamisest loobumine

Tule süütamisest on veebiavarustesse riputatud sadu ja sadu lehekülgi. Youtube ja Pinterest on tulvil tule süütamise soovitustest. Ka eestikeelset materjali on teataval määral saada. Tavaliselt ei käsitleta seal aga küsimust, kas tule süütamine on vajalik.

Esmalt tuleb kummutada üks väärarusaam. Tuli ei anna sooja energia salvestamise kontekstis. Seistest lõkke ääres me mõistagi tunnetame sealt õhkuvat kuumust ja liialt lähedal olles pole võimatu ka higistamine. Tähelepanu väärib aga asjaolu, et soojuskiirguse teel inimkehasse tunginud soojusenergia püüab sealt kohe tuldud teed pidi lahkuda. Ühte keha piirkonda soojendades ei ole üldiselt võimalik kogu keha üles soojendada. Seetõttu ei asenda lõkke ümber olemine kehasoojuse hoidmise abinõusid.

Niisiis on tuli kehasoojuse hoidjana väheefektiive, mis aga ei tähenda, et tule süütamisel üldse mõtet ei oleks.

  • Tuli on suurepärane signaliseerimisvahend. Viimast nii päeval kui öösel. Samuti on tuli hästi leitav nn soojuskaameratega (infrapunakaamera, termokaamera), mida otsijad kasutavad.
  • Tuli tõstab tuju.
  • Tuli võimaldab sündmuskoha markeerimist, mis aitab orienteeruda, kui uurid sündmuskoha vahetut ümbrust.
  • Tulle saab lisada sõiduki küljest rebitud plastmaterjale, mis tekitab paksu musta suitsu enese nähtavaks tegemiseks. Lõkesse asetamiseks sobib hästi varuratas.

Tule süütamisele on ka vastuväiteid.

  • Põletusmaterjali pole võimalik kaasa vedada ja selle leidmine on isegi suvel töömahukas ja ellujäämise kontekstis väga energiakulukas.
  • Tuli on tuleohtlik ohutusest lähtuvalt ei saa seda kõikjal süüdata. Eriti aga tuleb järgida tuleohutusabinõusid avariilise sõiduki lähistel. Süttida võivad kütus ja kütuseaurud.
  • Tuulise ilmaga on sinna- tänna vonkleva leegiga lõke rohkem ohuks kui abiks.
  • Kaasaegsed rõivamaterjalid võtavad kergesti tuld. Hätta satutakse tavaliselt igapäevariietes.
  • Tuld tuleb valvata ja lõkke juurest jäädavalt lahkudes peab selle korralikult kustutama. Kustutamiseks sobib vesi, mida hädaolukorras tavaliselt palju ei ole.

Kokkuvõtvalt tuleb öelda ellujäämisega tavaliselt seostuv lõkke süütamise vajadus Eesti mõõtudega riigis vaieldava vajadusega tegevus.

Tule süütamise praktilised aspektid

Tule süütamise nagu ka iga põlegu teoreetiliseks aluseks on nn põlemisnelinurk. Tavaliselt räägitakse põlemiskolmnurgast, kuid nelinurk annab põhjalikuma seletuse. Põlemise nelinurk ei ole muud kui skemaatiline suvalise kujuga nelinurk, mille nurkades on järgmised tähistused:

  • põlevmaterjal;
  • õhuhapnik (atmosfääriõhk);
  • häirimatu ahelreaktsioon;
  • temperatuur.

Tuld ei õnnestu süüdata, kuid üks neist komponentidest puudub. Analüüsigem neid komponente eraldi

  • Põlevmaterjal peab nime järgi korrates olema põlev. Ellujäämise kontekstis on tõeliselt kuivade puude (niiskusprotsent 10….15%) leidmine tõeline vedamine ning enamasti tuleb leppida kehvema materjaliga
    • Maapinna niiskuse jahutava mõju vältimiseks tuleb lõkkekoha põhi isoleerida käepäras materjaliga. Kui muud ei ole, siis saab kasutada kuivi puuoksi. Hiljem kui lõkkepõhi läbi põleb on maapind juba piisavalt kuiv.
    • Parem puudumisel tuleb puuoksad koorida, et eemaldada märg koor.
    • Paremaks süttimiseks tuleb igal viisil suurendada puitmaterjalid pindala. Selleks võib murda oksipeenemaks, tõmmata puidust laaste lahti jmt.
    • Materjali peab lõkke kestmiseks jätkuma.
  • Õhk pääseb tavalisel ikka lõkkele ligi, probleem tekib siis, kui mõjule pääseb tugeva tuule jahutav efekt. Lõket tuleb tuule eest kaitsta.
  • Ahelreaktsiooni tagamiseks tuleb materjal paigutada kompaktselt, et käivitunud põlemisreaktsioon saaks püsida.
  • Temperatuuri küsimus on põhiline lõkke süütamisel. Puidu süttimistemperatuur jääb 200….300C vahele. Arvestades, et looduses on puit pigem niiske, siis on ka süttimistemperatuur enamasti kõrgemapoolne.

Tule süütamise abinõud

Tule süütamise abinõud sobituvad hästi hädaolukorra varustuse üldiste reeglitega. Ühe sõidukis võiks olla vähemalt neljaks korraks lõkkesüütamise vahendeid. Tänapäevane valik erinevatest tormitikkudest jmt varustusest on üsna lai ja igaüks peaks kaubandusest sobiva leidma. Küll aga ei tohi ära unustada vanu trikke, mis ennast aja jooksul hästi tõestanud on.

  • Süütamisvahendid peaksid olema kõvemast materjalist karbis, sest enamik tikutoose jmt varustus ei ole survekindel.
  • Kui spetsiaalselt ei ole ostetud, siis tulesüütamisvahendid tuleb pakkida ülima hoolikusega ja niiskuskindlalt (veekindlalt).
  • Väga hea süütematerjali (nn süüteplokid) saab, kui sulatada üles mõned küünlad, segada parafiin okaspuulaastudega ja hangumise järel materjal tükkideks lõigata. Selline süütematerjal püsib aastaid samaväärne ja ei kogu endasse niiskust.

Ellujäämine auto meelevallas

Toiduvaru ja toidu leidmine

Järgneva postituse eesmärgiks ei ole söödavate metsataimede kasutamise õppetamine. Kes selle vastu huvi tunneb, võib lugeda Tartu Ülikooli vastavat lehekülge.

Kaasaegne toiduaintete tehnoloogia võimaldab inimkonnal toota väikese mahu ja kaaluga toiduaineid, mis ometi sisaldavad palju kergesti omastatavat energiat. Tavaliselt turustatakse selliseid toiduaineid sporditoitude ja spordijookide kaubagrupis. Sporditoitude suureks eeliseks hädaolukorras on asjaolu, et tegemist on valmistoitudega. Igaüks võib endale valida meelepärase maitsega toote, pidades siiski silmas teatud asjaolusid.

  • Eelistama peaks suurema vitamiinisisaldusega tooteid.
  • Parimaks lahenduseks on batoonid. Mitmesuguste vedelad sporditoidud hanguvad külmas ära ja neid ei saa kergesti pakendist kätte.
  • Raske füüsiline koormus viib ligikaudse ööpäevase energiakulu 300000 cal ehk 3000kcal juurde. Lähtuvalt sellest võib ligikaudsel arvutada ühe reisija energiavajaduse hädaolukorras. Hea oleks ka kursis olla kalori olemusega.
  • Kui tekib valikuküsimus võiks arvestada ka pakendi erksavärvilisust. Igasugune erksavärviline ese hõlbustab otsijate tööd.

Ellujäämine auto meelevallas

Vee ja soolade teadlik tarvitamine

Vesi kuulub inimese kui bioloogilise olendi põhivajaduste hulka. Piltlikult väljendudes koosneb inimene veest. Me ei ole harjunud niimoodi mõtlema, aga ometi on see tõsi. Laia hinnanguna moodustab 60% kehamassist vesi. Tuleb teadvustada, et parim joogivesi ei ole destilleeritud vesi. Destilleeritud vesi on igasugustest lisaainetest maksimaalselt puhastatud vesi. Sellist vett looduses ei leidu ning sellise vee joomine on soolade puudumise tõttu otseselt kahjulik. Küll aga tuleb jälgida, et pudelivee ostmisel ei oleks tegemist nn ülipuhta veega, mille maitse võib olla hea, aga mõju tervisele halb. Vee liikumine kehas on otseselt seotud naatriumi ja kaaliumi ringlemisega. Nende ainete puudus tekib soolavaese vee joomisel kiiresti. Naatriumi ja kaaliumi puudus põhjustab aga teovõime alanemise.

Veest saab pikemalt lugeda toitumine.ee leheküljelt.

Eestis on puhas vesi tavaliselt hästi kättesaadav

Eestis on rohkete kraavide, jõgede ja järvede tõttu vesi võrdlemisi kergesti leitav. Meil on rohkesti hästi kättesaadavat ja puhast vett. Paraku ei taga veesilmade rohkus seda, et hädaolukord tekib just nende lähistel. Isegi kui see juhtub, ei pruugi kättesaadav vesi olla siiski piisavalt puhas. Talvel on aga jää ning lumi takistuseks vee leidmisel.

Veevaru

Veevajaduse määramine on paljude tegurite tõttu üsna probleemne. Kui võtta ööpäevaseks veevajaduseks 2L, tuleks 4 inimesele paigutada sõidukisse 8L kanister. Teadlikult reisiks valmistudes on see põhjendatud, kuid igapäevasteks sõitudeks on see ebapraktiline.

Vesi on suure massiga ja suure ruumivajadusega. Samuti jäätub vesi talvel ära. Viimane juhtub ka termokastis ehkki jäätumine on mõistagi aeglasem. Seetõttu on vee säilitamine autos küllalt tüsilik ettevõtmine. Siiski võib anda vee leidmiseks teatud soovitused. Ühe inimese kohta peaks autos olema järgmised varud.

  • 300mL (0,3L) joogivett ehk üks väiksem turustatav joogiveepudel. Eelistada tuleks nn spordijooke, kuhu on teatud määral lahustatud heaks energiaallikaks olevat fruktoosi ja glükoosi. Tuleb teadvustada, vee võib säilitada vaid teatud venimisomadustega pudelis. Ei sobib klaaspudelid ja metalltermosed, mis talvel lõhki jäätuvad. Kõikidel toodetel on kasutuskõlblikkuse piir.
  • Veepuhastustabletid vähemalt 10L joogivee puhastamiseks. Kui enamik varustusest on aastaid kestev, siis veepuhastutablettidel on kasutusiga. Seda tuleb jälgida.
  • Kokkuvolditav kanister (veekott) vee hoidmiseks ja transportimiseks.

Ellujäämine auto meelevallas

Orienteerumine (teine tähtis ülesanne)

Peamine ülesanne hädaolukorras on kehasoojuse hoidmine. See aga ei tähenda, et see oleks ainus ülesanne. Olles sattunud hädaolukorda ja taganud selle, et kohe pole alajahtumist karta, kerkib üles loogiline küsimus. Kus ma täpselt asun?

Asukoha määramine on keeruline, sest küsida pole sageli kelleltki. Eesti on hõredalt asustatud. Keskmiselt elab Eestis 29,8 inimest/km2. Veelgi tähtsam on aga fakt, et isegi väikses Eesti Vabariigis on asustustihenduses suured erinevused. Näiteks Hiiumaal on vastav näitaja 8, Harjumaal aga 127 inimest/km2.

Tänapäevane tehnoloogia on teinud meid laisaks. Elektroonilised kaardid on muutunud väga odavaks ning osa inimesi kasutab vaid mobiiltelefoni abi. Töötavana on see väga mugav ja käepärane. Elektroonikal on aga palju nõrku külgi.

  • Iga elektrooniline seade vajab elektrienergiat. Kui seda pole, siis seade ei tööta.
  • Väga tõenäoliselt ei ole Teie auto hädaolukorras elektrienergia tootmiseks kõlblik. Paljudel kaasaegsetel autodel on 12V pistikupesad pingestatud vaid siis, kui auto generaator töötab (st mootor töötab ja ajab generaatorit ringi).
  • Kompaktse suurusega päiksepatareidega telefoni laadides kulub tunde.
  • Elektrienergia saamiseks kasutatavad akupatareid tühjenevad kiirest, kui on vaja kasutada orienteerumisseadmeid (GPS vastuvõtjat).
  • Akupatareide mahutavus langeb koos temperatuuriga, mis tähendab, et külmas töötab akupatarei lühemat aega.
  • Enamik sõidukis kasutatavaid navigatsiooniseadmeid (sh nutitelefonid) ei ole vee- ega põrutuskindlad. See tähendab, et sellised seadmed ei sobi välitingimustesse ja muutuvad kiiresti kasutuskõlbmatuteks.
  • Rahvusvaheliselt turustatavad elektroonilised kaardid on märksa ebatäpsemad kui kohalike ettevõtete toodetud.
  • Enamiku nutiseadmete ekraanid on väga väiksed ning ei sobi laiema liikumisstrateegia koostamiseks.

Tavalisel paberkaardil on vaid üks puudus. See vajab pimedas lugemiseks valgust. Hoolikalt pakitud ja niiskumise eest kaitstud paberkaart “töötab” alati. Tüüpiliselt turustatakse maanteekaarte mõõtkavas 1:100 000 ehk 1cm kaardil on 100 000cm (1km) looduses. Jalgsi liikumiseks on parem kasutada suurema mõõtkavaga (1:50 000 või 1:20 000) kaarte. Selliste kaartide kättesaadavus on aga nigel. Kui aga lähtuda hädaolukorra varustuse üldistest põhimõtetest, siis on parimaks lahenduseks 1:100 000 mõõtkavaga maanteekaart.